[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

magama ‹37›

1. uneseisundis olema, mitte ärkvel olema. Magama heitma, minema. Pugesime, kobisime vaikselt magama. Ants ei jäänud, uinunud kohe magama. Keeras enda heintesse magama. Magab voodis, diivanil, põrandal. Magab selili, külili, kõhuli, kõveras. Magab rahulikult, vaikselt, magusasti. Magab nohinal, norinal, norsates. Magas kui kott, nott, surnu. Mees muudkui põõnas, norises magada. Magab rasket, sügavat, õiglase, õndsa und. Magab lõunani, hommikuti kaua. Magasin päeval mitu tundi, korraliku peatäie, une täis. Magasin talvelgi lahtise aknaga. Ema pani lapsed magama. Ei saanud öösel silmatäitki magada, olen kaks ööd magamata olnud. Kaua sa ikka magada jõuad! Mind ei lastud enam kauem magada. Aja isa magamast üles! Merekohin uinutas (mu) magama. Magas end (purjusolekust) klaariks, pea selgeks. Tüdrukud magasid suvel aidas. Sõdurid magavad lahtise taeva all. Magasin öö sõbra pool. Küla magab alles, üheski aknas pole valgust. Halvasti magatud, peaaegu magamata öö. Kass magab päikesepaistel. Metsas sattusime magavale jänesele. Karu magab talveund. | piltl. Põllud magavad, maa magab lumevaiba all. Kõik on vaikne ja liikumatu – meri magab ja mets magab. *Päike magab alles, aga juba tõuseb isa ja võtab kase oksast vikati. R. Soar. || piltl surnuna lamama, surnuna puhkama. Igavest und magama. Isa magab juba ammu mullas. Jaan sängitati kodukalmistule magama. Selles lahingus läks, pandi palju mehi magama. *Meid magab siin üldiselt vähe, mitte nii nagu Hilovos, kuhu on maetud peaaegu terve eesti pataljon. J. Peegel.
2. piltl (hrl. inimese kohta:) tegevusetu olema v. väga aeglaselt midagi tegema. Mis te magate, tegutsege! Meie koondasime vägesid, aga ega vaenlanegi ei maganud. Astu, liigu, liiguta end kiiremini, mis sa magad! *Mina ei saa aru, mis nad siin sügisel magasid, et ei saanud küntud. M. Traat. || mitte toimima, otsekui uinuvas seisundis olema. Aastaid maganud ürginstinktid võivad taas ellu ärgata. *Lollid kelmust ei tee. Loll on püha, tema ajud magavad ... E. Rand (tlk).
3. kõnek kellegagi seksuaalvahekorras olema, suguliselt läbi käima. Rolf kelgib, et on seitsme tüdrukuga maganud. Kergete elukommetega naine magab ükskõik missuguse mehega. *Nad magavad oma armukesega, aga kodus teab naine, et neil on koosolek .. T. Vint. *See kristlaste kuningas tahab mu tütart endale magada saada. H. Saari (tlk).

[midagi] magama panema
midagi tulutult kulutama, raiskama. *Ja nii ongi siis see maailmatu hulka raha joomisega magama pandud. E. Kippel. *".. et sa tühja asja peale nii palju aega magama pead panema, see ei kõlba kuradilegi,” pomises Alla .. E. Rängel.

maha magama

1. magades teat. aega mööda saatma. Pool päeva magad maha, millal sa tööd teed? *„Niisugust ööd on patt maha magada,” leidsime nagu üks mees. J. Tuulik.
2. millegi õiget aega mööda laskma, seda mitte kasutada suutma. Ootasime aegsasti tee ääres, et bussi mitte maha magada. Kell juba nii palju – jälle magasime päevauudised maha. Magas maha haruldase võimaluse, paraja silmapilgu, hea juhuse. *Ordumeister on ju kõik ettevalmistused [maa kaitseks] nagunii kõige lubamatumal kombel maha maganud ... J. Kross.

sisse magama
mitte õigel ajal ärkama, magamise tõttu kuhugi hilinema. Magasin hommikul sisse ja jäin tööle hiljaks. Pane äratuskell tirisema, muidu magad sisse, jääd rongist maha. Palus end pool kuus äratada, sest kartis muidu sisse magada.

välja magama
magades end korralikult välja puhkama, unetarvet täiel määral rahuldama. Homme on pühapäev, saab korralikult välja magada. Kibekiirel heinaajal ei olnud aega end välja magada. Reisiväsimus on välja magatud. || end kaineks, pead selgeks magama. Maga end välja, joobnuna ei tohi rooli istuda. Mees magab toas peatäit, viinaväsimust välja. Joobnu viidi soolaputkasse, kainestusmajja välja magama.

ära magama

1. midagi magades mööda saatma. Magame selle öö siin ära, eks hommikul rändame edasi.
2. magamisega millegi korrast äraminekut põhjustama. Heitis rõivastega magama, hommikuks oli ülikond ära magatud ja kortsus. Äramagatud loppis nägu. *Kes teab kes ta käe võis ära magada, magatud ta on, et ta [viskamisel] pihta ei saa. J. Lintrop.
3. magades surnuks muljuma v. lämmatama. Emis oli kaks põrsast ära maganud. || lasudes rikkuma. Palgihunnik on rohu enda all ära maganud. Lumest äramagatud oras.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv